JÄRVEKÜLA KOOL
Rae vallas Peetri piirkonnas valmis uhiuus põhjamaade stiilis koolimaja, mis mahutab algklasside maja, aatriumi koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga. Tänaseks on ehitustööd edukalt lõpule viidud.
„Ulmeliseks võib pidada hoone projekteerimise ja ehitamise aega“ konstanteerib Sweco Projekt AS peaarhitekt Ahti Kooskora. „9. märtsil 2015 lennukis Stockholmi sündis hoone arhitektuurne idee ja täna 9. novembril on hoone valmis –vähem kui kahe aastaga.
Sweco Projekt AS on projekteerinud Järveküla Kooli projekti alates eskiisist kuni tööprojektini, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs.
ARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON
Koolimaja kontseptsioon on üles ehitatud laste hajutatud sisenemisele – neli sissepääsu vanemas astmes ja neli nooremas (algkool). Iga sissepääsu juures on garderoobid kuni kahele vanuseastmele. Selline jaotamine hoiab ära suurema tunglemise ning aitab korda ja puhtust hoida. Ühise suure garderoobi jaotamine väiksemateks üksusteks aitab ka luua paremini organiseeritud ruumi ning garderoobid on koduklassidele lähemal. Hajutatud kontseptsioon on Eesti tingimustes unikaalne, sellise lahendusega on Järveküla kool esimene.
Algkooli hoones on suures majas omakorda maja-majas kontseptsioon – igale lennule loodud oma üksus, mis koosneb garderoobist, kolmest koduklassist, sotsiaalse läbikäimise pinnast ning tualettidest. Selline maja-majas kontseptsioon loob intiimsema ja privaatsema keskkonna suures koolimajas ning aitab ka paremini koolieluga kohaneda. Lisaks on koolimajas suurendatud suhtlemise ja sotsiaalse läbikäimise alasid. Ühe pika koridori asemel on sopiline ja muutuva laiusega klassiruume ühendav ala, selleks, et üha enam liigub koolielu klassiruumist välja ning nii saab majutad väga erinevaid tegevusi tundide ajal ja vahel. Suurt rõhku on pandud akustikale.
Hoone välisilme on lakooniline ja vaoshoitud. Peamiselt moodustavad välisilme betoon, klaaspinnad, monteeritavatest elementidest betoonpinnad ning perforeeritud metallplaadid. Hoone passivseks jahutamiseks kasutatakse ekraani – perforeeritud plekist päikesevarjestust. Ekraan laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab ära kuuma päikese. Perforeering ei ole korrapärane vaid digitaalselt jaotatud perforeeringuga antakse hoone kaugemalt vaatamisel kujutis. Tänu väljaulatuvatele sirmidele tekib ekraani ja hoone vahele ilmastiku eest kaitstud väliala, kus saab hoida rattaid ja vihmase ilmaga lihtsamaid mänge mängida.
Koolimaja koosneb kolmest põhilisest hoonemahust: madal algkooli osa, kolmekorruseline põhikooli osa ning keskel neid ühendav kahekorruseline fuajee koos söökla ning söökla kohal teisel korrusel asuva aulaga. Hoone peasissepääs on taotluslikult viidud hoonemahtude sisse – luues nii piiritletud siseõue kus saab mängida ja suhelda enne ja pärast koolitundide algust. Sisenemine ja väljumine jäävad eemale liiklusaladest. Koolimajast väljudes ei ole lapsed kohe tänaval vaid turvalises avalikus ruumis.
